Erinevad puiduliigid
Pole võimalik leida kahte täiesti sarnast puiduliiki, vaid igaüht neist iseloomustab teatud omaduste kombinatsioon. Selle kombinatsiooni määrab puuliigi geenistruktuur, aga ka kasvukoha kliima ja kasvutingimused ning igale üksikule puule omased iseärasused.
Tamm
Tamm, klassikaline sisustuspuit, on kõva ja vastupidav. Lülipuidu ilmastikukindlus on suurepärane. Kvaliteetne lülipuit peab vastu isegi olukorras, kus see puutub otseselt kokku maapinna ja veega. Seetõttu kasutataksegi tamme näiteks paatide või sildade ehitamisel. Ka lävepakuks on tamm kindel ja traditsiooniline, kuid vahel lausa tüütult tavaline valik.
Tamm kasvab nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas. Mitmete tehniliste omaduste poolest on Euroopa tamm sarnane Ameerika valge tammega, kuid samas on nende kahe liigi vahel ka erinevusi. Näiteks on valget tamme lihtsam töödelda. Kui süveneda erinevate tammede võrdlusse, siis veel omaette liik on Ameerika punatamm.
Tammepuidule on iseloomulik kõrge parkhappesisaldus. Seepärast tuleks kindlasti teada, et rauda ega terast ei tohi liita tammest tehtud uste, põrandate jt tammepuidust toodetega, kuna puidu hape võib tekitada roostet ja see omakorda rikub puidu värvi.
Saar
Kuigi saar vilja ei kanna, kuulub see õlipuuliste sugukonda. Läbikasvanud saarepuit on väga sarnane oliivipuidule, lülipuu on muutunud tumepruuniks. Noorel puul on malts- ja lülipuit raskesti eristatavad, mõlemad on heledad. Saarepuidule on iseloomulik kaunis puusüümuster ja vöödiline välimus. Isegi kui puidu pind on absoluutselt sile, võib saare jämedakoelise struktuuri tõttu jääda mulje, et pind on ebaühtlane.
Üsna kergesti kuivatatav saarepuit on raske ja kõva, isegi kõvem kui tamm. Puit on vastupidav nii tõmbele kui paindele, eriti hästi vastupidav on see aga löökkoormusele. Lõikejõude hästi ei talu.
Nii Euroopas kui Ameerikas kasvavat saart kasutatakse tisleritöödeks ning mööbli, parketi jms valmistamiseks. Välistingimustesse saar kuigi hästi ei sobi, kuna puit pole ilmastikukindel ja seda on raske immutada.
Kask
Näib, et Soome rahvuspuu, kask, on jäetud teenimatult tähelepanuta. Ometigi sobib tugev hele puit pikaajaliseks sisustamiseks väga hästi. Aja jooksul kase peaaegu valge värv küll veidi muutub, kuid selle kaunis hele toon ja peen struktuur püsivad.
Meie kaskede – sookase ja arukase – puit on mõnevõrra erinev. Sookase puusüü on arukase omast veidi sirgem. Ent mõlema kase puit on samavõrra kvaliteetne ja mõlemad sobivad üsna võrdselt samadeks kasutuseesmärkideks. Muidugi tingimusel, kui puit on aeglaselt ja hoolega kuivatatud.
Kasepuit on kõva ja kergesti töödeldav, mistõttu seda meeleldi kasutavad tislerid. Kask sobib suurepäraselt põrandale nii täispuidust põrandalaudade kui parketina. Kasepuit on ka vineeritööstuse tooraine.
Mänd
Mänd on meie metsades kõige tavalisem looduslik puu, mille puitu kasutatakse laialdaselt. Männil on kõrge oksteta tüvi, puit on keskmise kõvadusega ja kannatab üsna hästi niiskustingimuste vaheldumist. Männipuit ei ole painutatav, maltspuidu mädanikukindlus pole kiita. Samas võimaldab avatud rakuehitus männipuitu hästi immutada, mistõttu suurem osa tööstuslikult immutatud puidust on nimelt mänd.
Männipuit leiab laialdast kasutamist üldehitustöödel, kuigi tugevad karkassipostid ja hoonete välisvoodrilauad tehakse siiski pigem kuusest. Ent kodus on mänd piisavalt kõva ka põrandamaterjaliks. Männipuit lõheneb vähe, mistõttu seda kasutatakse palju akna- ja uksepiitade valmistamiseks ning kertopuu ja liimpuidu tootmiseks.
Kuusk
Kuusk on levikult kolmas puuliik meie metsades, üks meie tähtsamaid puid. Kaalult kerge kuusepuit on puitehitamise põhimaterjal. Muuhulgas kasutatakse kuusepuitu karkassipostide, sise- ja välisvoodrilaudade, saunalaudiste tegemisel. Kuivanud kuusepuidu rakud on suletud ja puit neelab seega vähem niiskust kui näiteks männipuit. Sama omadus aga takistab kuusepuidu surveimmutamist.
Nagu me kõik teame, on kuusel palju oksi. Oksteta kuusepuitu leidub vaid müügimeeste juttudes. Puit kipub kuivades keerduma, ent täpsust nõudvates kohtades saab seda vältida liimpuidu kasutamisega. Kuusepuit sobib ka kertopuu ja vineeri tootmiseks.
Puusüü on sirge ja hästi töödeldav. Ent puidus esineb laialipillutatult vaigutaskuid, mis võivad perfektse pinna ihalejale põhjustada ebameeldivaid üllatusi. Veel peaks teadma seda, et kui kuuselauda liiga otsa lähedalt naelutada, võib see praguneda. Kui kõige sellega arvestada, on kuusk üks laialdasemaid kasutusvõimalusi pakkuvaid puiduliike.
Lehis
Talveks okkad mahaheitev lehis erineb oma sugulasest männist kõige enam puidu suure tiheduse tõttu. Toores lehisepuit on nii raske, et ei pruugi isegi veepinnal püsida. Ühelt poolt annab see omadus lehisepuidule suure tugevuse, teiselt poolt kipub puit kuivades lõhenema. Enne naelte sisselöömist on soovitatav augud ette puurida.
Lehisepuidul võib olla suurepärane ilmastikukindlus. Mädanemiskindlus sõltub samas nii kasvupaigast kui lehiseliigist. Ilmastikutingimustele kõige vastupidavamaks puiduliigiks üldse peetakse Siberi lehist, mille töötlemata lülipuit väidetakse olevat vastupidavuselt võrdne immutatud puiduga. Eriti rasketes tingimustes on siiski võimalik, et pind saab kahjustada.
Mis puutub Siberi lehise maltspuitu, siis pole see tavalisest kuusepuidust sugugi vastupidavam. Valikut lihtsustab see, et lehise lüli- ja maltspuit on väga erinevad. Lehise kuivatamisel on probleemiks puidu keerdumine ja lõhenemine. Interjööris võib olla probleemiks pikka aega jätkuv vaigu eritumine.
Mahagon
Vanasti mõeldi kvaliteetse ja ehtsa mahagoni all eelkõige Hondurase mahagoni. Tänapäeval on see liik ohustatud ja võetud kaitse alla. Kuigi vähemalt Kagu-Aasias ja Indias on Hondurase mahagoni kasvandused, on mahagoni nime all müüdav puit üha sagedamini pärit Lääne-Aafrikast. Aafrika mahagoni all mõeldakse tavaliselt kas khaya või sapeli mahagoni.
Mõlemad puiduliigid on kõvad, sapeli isegi kõvem kui Hondurase mahagon. Vastupidavus, kaal, värvitoon ja mingil määral ka töötlusomadused sõltuvad isegi kasvukohast.
Khaya ja sapeli lülipuidu värvus varieerub helepunakaspruunist kuni sügavpunakaspruunini. Väärika punaka tooni tõttu on mahagoni kasutatud eelkõige tisleritöödes ja laevaehituses. Aafrika khaya puitu kasutatakse laialdaselt ka mööbli, põrandate ja treppide tegemiseks.
Pähkel
Kuigi pähklipuu kasvab looduslikult ka Euroopas, pärineb suurem osa interjööris kasutatavast puidust Põhja-Ameerikast. Ameerika pähklit on alati peetud väärtuslikuks puiduks ja kasutatud kvaliteetsete toodete tegemisel. Pähkli lülipuidu tume toon ei jäta külmaks ka kõige nõudlikumat tarbijat. Seda puitu kasutatakse palju muuhulgas kõrgekvaliteetse mööbli ja parkettide valmistamisel.
Tänapäeval kiidetakse heaks ja vahel lausa soovitatakse kasutada pähkli heledamat maltspuitu. Musta pähkli puitu töödeldakse tavaliselt aurutamisega, mille tagajärjel maltspuit tumeneb ja muutub toonilt lülipuiduga sarnasemaks.
Musta pähklipuu puit on keskmise tihedusega ja üsna hea kulumiskindlusega. Puit on kergesti töödeldav, seda on ka lihtne viimistleda. Pähklipuu kuivab üsna aeglaselt ja vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist. Ent kord juba kuivanuna püsib hästi stabiilsena.
Pöök
Euroopas sisutuses enimkasutatav puit on uuena kreemikasvalge või heleroosakas. Ajaga ja valguse mõjul muutub pöök märgatavalt tumedamaks. Pöögi värvi mõjutab ka auruga töötlemine. Aurutamine ongi tüüpiline töötlusviis, mille tagajärjel jääb puidu värv püsivaks ning niiskuspaisumine- ja kahanemine vähenevad.
Pöök on raske ja kõva, umbes niisama kõva kui tammepuit. Tugevusele vaatamata pole pöögil mädanemiskindlust ollagi, mistõttu töötlemata puidu pind saab välitingimustes kiiresti kahjustada. Kõvadest puiduliikidest on pööki ehk isegi kõige lihtsam immutada, töödeldud pöök on pikaealine ja sobib ka välistingimustesse.
Vastupidavuse, töödeldavuse ja suurepäraste viimistlusvõimaluste tõttu on pöök soositud materjal mööbli ja parkettide valmistamisel. Seevastu täispuidust põrandaks ei sobi see kuivamiskahanemise tõttu kuigi hästi. Põrandaküttega põrandatel ei soovitata pööki üldse kasutada.
Vaher
Vahtraleht ei ole Kanada lipule sattunud sugugi juhuslikult. Ameerika vaher (suhkruvaher) on kõige väärtuslikum vahtraliik. Selle puit ei sobi välistingimustesse, sest niiskusega kokkupuutumisel pole mädanemiskindlus kiita.
Euroopa vahtra puit ei ole niisama kõva ega löögikestev kui Ameerika vahtra oma, kuid siiski tammega peaaegu ühes klassis. Näiteks parketi hankimisel tasuks uurida, kumma vahtraliigiga on õieti tegu. Naelte ja kruvide jaoks on vaja augud ette puurida.
Vaatamata sellele, et vahtrapuit on kõva, on seda suhteliselt kerge töödelda. Osava meistri käe all muutub vahtrapuit imekauniks. Vahtrapuitu tuleb kuivatada aeglaselt, kuivatatud puit on stabiilne. See on soositud materjal avalike hoonete põrandate, sisevoodrite ja lagede ehitamisel. Kodus kasutamisel on vahtral vaid üks murettekitav omadus – nimelt on selle eluiga märgatavalt pikem lugematutest sisustustrendidest.
Kirss
Atlandi ookeani vastaskaldal toodetakse kõige rohkem mööblit kirsipuidust, Ameerika kirsist. Viimasel ajal on see puit muutunud populaarsemaks ka Soomes, kus lisaks mööblile kasutatakse kirssi parketi, liistude ja sektsioonkappide uste tegemisel. Soe punane toon ja puusüü tekstuur teevad kirsipuidust meeldiva, kuid samas ka domineeriva sisustusmaterjali.
Enamik turul olevast kirsipuidust on pärit Põhja-Ameerikast. Puit on üpris kõva ja keskmiselt painduv. Tavaliselt töödeldakse kirsipuitu kuuma auruga, mis toob paremini esile kirsile omase värvitooni. Puidu vananedes süveneb värvimuutus veelgi, punane toon muutub märgatavalt pruunimaks.
Kõvaduse poolest jääb kirsipuit umbes paarikümne protsendi võrra tammele alla. Puit on vastupidav löökkoormusele, kuid tiheda kasutusega põrandapindadel ei ole kirsi vastupidavus samaväärne kõvade puiduliikidega. Kirsipuit on keskmise vastupidavusega, viimistlemata kujul pole see kõige parema ilmastikukindlusega. Samas on kirsipuit kodustes tingimustes täiesti piisavalt vastupidav.
Venge
Venge on põnev lehtpuit, mida kasutatakse viimistlemata kujul. Kasutatakse põrandate valmistamiseks, mõnikord ka pindade katteks. Naelte ja kruvide jaoks on vaja augud ette puurida. Vengepuitu tuleb pragude vältimiseks kuivatada aeglaselt, kuivatatud puit on stabiilne
Vengepuu jätab viimistlemata kujul tunduvalt efektsema mulje. Sest viimistlemisel erinevate joonte tumedusaste ühtlustub. Vengepuu kuulub IUCNi andmetel ohustatud liikide hulka.
Sebrapuu
Sebrapuu on troopiline lehtpuit iseloomulike triipudega. Sebrapuud tuntakse ka zebrano nime all. Eriti kontrastsed on triibud ristisuunas saetud pindadel, kuid on nähtavad ka tavalise pikisaagimise puhul. Kahjuks on erineate triipude kohal puidutihedus erinev ka triipude värvus oleneb suuresti eksemplarist ja kasvukohast. Kõige suuremaks puuduseks on aga põimunud puidukiud, mis võib muuta töötlemise väga raskeks. Võib kuivamise käigus deformeeruda ja praguneda, kuid kuivalt on stabiilne. IUCNi andmetel on sebrapuu riskialtite liikide hulgas. Seepärast ongi õigem kasutada seda pigem spooni kui täispuidu kujul.
Allikas: TM Kodu&Ehitus; Puiduliikide piibel.