{"id":104,"date":"2022-06-16T18:53:54","date_gmt":"2022-06-16T18:53:54","guid":{"rendered":"https:\/\/profect.ee\/?page_id=104"},"modified":"2022-11-11T13:28:10","modified_gmt":"2022-11-11T11:28:10","slug":"materjalid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/profect.ee\/?page_id=104","title":{"rendered":"Materjalid"},"content":{"rendered":"
Erinevad puiduliigid<\/strong><\/h6>

Pole v\u00f5imalik leida kahte t\u00e4iesti sarnast puiduliiki, vaid iga\u00fcht neist iseloomustab teatud omaduste kombinatsioon. Selle kombinatsiooni m\u00e4\u00e4rab puuliigi geenistruktuur, aga ka kasvukoha kliima ja kasvutingimused ning igale \u00fcksikule puule omased ise\u00e4rasused.<\/p>\n

Tamm<\/strong><\/h6>

Tamm, klassikaline sisustuspuit, on k\u00f5va ja vastupidav. L\u00fclipuidu ilmastikukindlus on suurep\u00e4rane. Kvaliteetne l\u00fclipuit peab vastu isegi olukorras, kus see puutub otseselt kokku maapinna ja veega. Seet\u00f5ttu kasutataksegi tamme n\u00e4iteks paatide v\u00f5i sildade ehitamisel. Ka l\u00e4vepakuks on tamm kindel ja traditsiooniline, kuid vahel lausa t\u00fc\u00fctult tavaline valik.
Tamm kasvab nii Euroopas kui P\u00f5hja-Ameerikas. Mitmete tehniliste omaduste poolest on Euroopa tamm sarnane Ameerika valge tammega, kuid samas on nende kahe liigi vahel ka erinevusi. N\u00e4iteks on valget tamme lihtsam t\u00f6\u00f6delda. Kui s\u00fcveneda erinevate tammede v\u00f5rdlusse, siis veel omaette liik on Ameerika punatamm.
Tammepuidule on iseloomulik k\u00f5rge parkhappesisaldus. Seep\u00e4rast tuleks kindlasti teada, et rauda ega terast ei tohi liita tammest tehtud uste, p\u00f5randate jt tammepuidust toodetega, kuna puidu hape v\u00f5ib tekitada roostet ja see omakorda rikub puidu v\u00e4rvi.<\/p>\n\"tamm\"\n

Saar<\/strong><\/h6>

Kuigi saar vilja ei kanna, kuulub see \u00f5lipuuliste sugukonda. L\u00e4bikasvanud saarepuit on v\u00e4ga sarnane oliivipuidule, l\u00fclipuu on muutunud tumepruuniks. Noorel puul on malts- ja l\u00fclipuit raskesti eristatavad, m\u00f5lemad on heledad. Saarepuidule on iseloomulik kaunis puus\u00fc\u00fcmuster ja v\u00f6\u00f6diline v\u00e4limus. Isegi kui puidu pind on absoluutselt sile, v\u00f5ib saare j\u00e4medakoelise struktuuri t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4da mulje, et pind on eba\u00fchtlane.
\u00dcsna kergesti kuivatatav saarepuit on raske ja k\u00f5va, isegi k\u00f5vem kui tamm. Puit on vastupidav nii t\u00f5mbele kui paindele, eriti h\u00e4sti vastupidav on see aga l\u00f6\u00f6kkoormusele. L\u00f5ikej\u00f5ude h\u00e4sti ei talu.
Nii Euroopas kui Ameerikas kasvavat saart kasutatakse tislerit\u00f6\u00f6deks ning m\u00f6\u00f6bli, parketi jms valmistamiseks. V\u00e4listingimustesse saar kuigi h\u00e4sti ei sobi, kuna puit pole ilmastikukindel ja seda on raske immutada.<\/p>\n\"saar\"\n

Kask<\/strong><\/h6>

N\u00e4ib, et Soome rahvuspuu, kask, on j\u00e4etud teenimatult t\u00e4helepanuta. Ometigi sobib tugev hele puit pikaajaliseks sisustamiseks v\u00e4ga h\u00e4sti. Aja jooksul kase peaaegu valge v\u00e4rv k\u00fcll veidi muutub, kuid selle kaunis hele toon ja peen struktuur p\u00fcsivad.
Meie kaskede \u2013 sookase ja arukase \u2013 puit on m\u00f5nev\u00f5rra erinev. Sookase puus\u00fc\u00fc on arukase omast veidi sirgem. Ent m\u00f5lema kase puit on samav\u00f5rra kvaliteetne ja m\u00f5lemad sobivad \u00fcsna v\u00f5rdselt samadeks kasutuseesm\u00e4rkideks. Muidugi tingimusel, kui puit on aeglaselt ja hoolega kuivatatud.
Kasepuit on k\u00f5va ja kergesti t\u00f6\u00f6deldav, mist\u00f5ttu seda meeleldi kasutavad tislerid. Kask sobib suurep\u00e4raselt p\u00f5randale nii t\u00e4ispuidust p\u00f5randalaudade kui parketina. Kasepuit on ka vineerit\u00f6\u00f6stuse tooraine.<\/p>\n\"kask\"\n

M\u00e4nd<\/strong><\/h6>

M\u00e4nd on meie metsades k\u00f5ige tavalisem looduslik puu, mille puitu kasutatakse laialdaselt. M\u00e4nnil on k\u00f5rge oksteta t\u00fcvi, puit on keskmise k\u00f5vadusega ja kannatab \u00fcsna h\u00e4sti niiskustingimuste vaheldumist. M\u00e4nnipuit ei ole painutatav, maltspuidu m\u00e4danikukindlus pole kiita. Samas v\u00f5imaldab avatud rakuehitus m\u00e4nnipuitu h\u00e4sti immutada, mist\u00f5ttu suurem osa t\u00f6\u00f6stuslikult immutatud puidust on nimelt m\u00e4nd.
M\u00e4nnipuit leiab laialdast kasutamist \u00fcldehitust\u00f6\u00f6del, kuigi tugevad karkassipostid ja hoonete v\u00e4lisvoodrilauad tehakse siiski pigem kuusest. Ent kodus on m\u00e4nd piisavalt k\u00f5va ka p\u00f5randamaterjaliks. M\u00e4nnipuit l\u00f5heneb v\u00e4he, mist\u00f5ttu seda kasutatakse palju akna- ja uksepiitade valmistamiseks ning kertopuu ja liimpuidu tootmiseks.<\/p>\n

Kuusk<\/strong><\/h6>

Kuusk on levikult kolmas puuliik meie metsades, \u00fcks meie t\u00e4htsamaid puid. Kaalult kerge kuusepuit on puitehitamise p\u00f5himaterjal. Muuhulgas kasutatakse kuusepuitu karkassipostide, sise- ja v\u00e4lisvoodrilaudade, saunalaudiste tegemisel. Kuivanud kuusepuidu rakud on suletud ja puit neelab seega v\u00e4hem niiskust kui n\u00e4iteks m\u00e4nnipuit. Sama omadus aga takistab kuusepuidu surveimmutamist.
Nagu me k\u00f5ik teame, on kuusel palju oksi. Oksteta kuusepuitu leidub vaid m\u00fc\u00fcgimeeste juttudes. Puit kipub kuivades keerduma, ent t\u00e4psust n\u00f5udvates kohtades saab seda v\u00e4ltida liimpuidu kasutamisega. Kuusepuit sobib ka kertopuu ja vineeri tootmiseks.
Puus\u00fc\u00fc on sirge ja h\u00e4sti t\u00f6\u00f6deldav. Ent puidus esineb laialipillutatult vaigutaskuid, mis v\u00f5ivad perfektse pinna ihalejale p\u00f5hjustada ebameeldivaid \u00fcllatusi. Veel peaks teadma seda, et kui kuuselauda liiga otsa l\u00e4hedalt naelutada, v\u00f5ib see praguneda. Kui k\u00f5ige sellega arvestada, on kuusk \u00fcks laialdasemaid kasutusv\u00f5imalusi pakkuvaid puiduliike.<\/p>\n

Lehis<\/strong><\/h6>

Talveks okkad mahaheitev lehis erineb oma sugulasest m\u00e4nnist k\u00f5ige enam puidu suure tiheduse t\u00f5ttu. Toores lehisepuit on nii raske, et ei pruugi isegi veepinnal p\u00fcsida. \u00dchelt poolt annab see omadus lehisepuidule suure tugevuse, teiselt poolt kipub puit kuivades l\u00f5henema. Enne naelte sissel\u00f6\u00f6mist on soovitatav augud ette puurida.
Lehisepuidul v\u00f5ib olla suurep\u00e4rane ilmastikukindlus. M\u00e4danemiskindlus s\u00f5ltub samas nii kasvupaigast kui lehiseliigist. Ilmastikutingimustele k\u00f5ige vastupidavamaks puiduliigiks \u00fcldse peetakse Siberi lehist, mille t\u00f6\u00f6tlemata l\u00fclipuit v\u00e4idetakse olevat vastupidavuselt v\u00f5rdne immutatud puiduga. Eriti rasketes tingimustes on siiski v\u00f5imalik, et pind saab kahjustada.
Mis puutub Siberi lehise maltspuitu, siis pole see tavalisest kuusepuidust sugugi vastupidavam. Valikut lihtsustab see, et lehise l\u00fcli- ja maltspuit on v\u00e4ga erinevad. Lehise kuivatamisel on probleemiks puidu keerdumine ja l\u00f5henemine. Interj\u00f6\u00f6ris v\u00f5ib olla probleemiks pikka aega j\u00e4tkuv vaigu eritumine.<\/p>\n

Mahagon<\/strong><\/h6>

Vanasti m\u00f5eldi kvaliteetse ja ehtsa mahagoni all eelk\u00f5ige Hondurase mahagoni. T\u00e4nap\u00e4eval on see liik ohustatud ja v\u00f5etud kaitse alla. Kuigi v\u00e4hemalt Kagu-Aasias ja\u00a0Indias\u00a0on Hondurase mahagoni kasvandused, on mahagoni nime all m\u00fc\u00fcdav puit \u00fcha sagedamini p\u00e4rit L\u00e4\u00e4ne-Aafrikast. Aafrika mahagoni all m\u00f5eldakse tavaliselt kas khaya v\u00f5i sapeli mahagoni.
M\u00f5lemad puiduliigid on k\u00f5vad, sapeli isegi k\u00f5vem kui Hondurase mahagon. Vastupidavus, kaal, v\u00e4rvitoon ja mingil m\u00e4\u00e4ral ka t\u00f6\u00f6tlusomadused s\u00f5ltuvad isegi kasvukohast.
Khaya ja sapeli l\u00fclipuidu v\u00e4rvus varieerub helepunakaspruunist kuni s\u00fcgavpunakaspruunini. V\u00e4\u00e4rika punaka tooni t\u00f5ttu on mahagoni kasutatud eelk\u00f5ige tislerit\u00f6\u00f6des ja laevaehituses. Aafrika khaya puitu kasutatakse laialdaselt ka m\u00f6\u00f6bli, p\u00f5randate ja treppide tegemiseks.<\/p>\n\"mahagon\"\n

P\u00e4hkel<\/strong><\/h6>

Kuigi p\u00e4hklipuu kasvab looduslikult ka Euroopas, p\u00e4rineb suurem osa interj\u00f6\u00f6ris kasutatavast puidust P\u00f5hja-Ameerikast. Ameerika p\u00e4hklit on alati peetud v\u00e4\u00e4rtuslikuks puiduks ja kasutatud kvaliteetsete toodete tegemisel. P\u00e4hkli l\u00fclipuidu tume toon ei j\u00e4ta k\u00fclmaks ka k\u00f5ige n\u00f5udlikumat tarbijat. Seda puitu kasutatakse palju muuhulgas k\u00f5rgekvaliteetse m\u00f6\u00f6bli ja parkettide valmistamisel.
T\u00e4nap\u00e4eval kiidetakse heaks ja vahel lausa soovitatakse kasutada p\u00e4hkli heledamat maltspuitu. Musta p\u00e4hkli puitu t\u00f6\u00f6deldakse tavaliselt aurutamisega, mille tagaj\u00e4rjel maltspuit tumeneb ja muutub toonilt l\u00fclipuiduga sarnasemaks.
Musta p\u00e4hklipuu puit on keskmise tihedusega ja \u00fcsna hea kulumiskindlusega. Puit on kergesti t\u00f6\u00f6deldav, seda on ka lihtne viimistleda. P\u00e4hklipuu kuivab \u00fcsna aeglaselt ja vajab kuivatamisel hoolikat j\u00e4lgimist. Ent kord juba kuivanuna p\u00fcsib h\u00e4sti stabiilsena.<\/p>\n\"p_hkel\"\n

P\u00f6\u00f6k<\/strong><\/h6>

Euroopas sisutuses enimkasutatav puit on uuena kreemikasvalge v\u00f5i heleroosakas. Ajaga ja valguse m\u00f5jul muutub p\u00f6\u00f6k m\u00e4rgatavalt tumedamaks. P\u00f6\u00f6gi v\u00e4rvi m\u00f5jutab ka auruga t\u00f6\u00f6tlemine. Aurutamine ongi t\u00fc\u00fcpiline t\u00f6\u00f6tlusviis, mille tagaj\u00e4rjel j\u00e4\u00e4b puidu v\u00e4rv p\u00fcsivaks ning niiskuspaisumine- ja kahanemine v\u00e4henevad.
P\u00f6\u00f6k on raske ja k\u00f5va, umbes niisama k\u00f5va kui tammepuit. Tugevusele vaatamata pole p\u00f6\u00f6gil m\u00e4danemiskindlust ollagi, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tlemata puidu pind saab v\u00e4litingimustes kiiresti kahjustada. K\u00f5vadest puiduliikidest on p\u00f6\u00f6ki ehk isegi k\u00f5ige lihtsam immutada, t\u00f6\u00f6deldud p\u00f6\u00f6k on pikaealine ja sobib ka v\u00e4listingimustesse.
Vastupidavuse, t\u00f6\u00f6deldavuse ja suurep\u00e4raste viimistlusv\u00f5imaluste t\u00f5ttu on p\u00f6\u00f6k soositud materjal m\u00f6\u00f6bli ja parkettide valmistamisel. Seevastu t\u00e4ispuidust p\u00f5randaks ei sobi see kuivamiskahanemise t\u00f5ttu kuigi h\u00e4sti. P\u00f5randak\u00fcttega p\u00f5randatel ei soovitata p\u00f6\u00f6ki \u00fcldse kasutada.<\/p>\n\"p_k\"\n

Vaher<\/strong><\/h6>

Vahtraleht ei ole Kanada lipule sattunud sugugi juhuslikult. Ameerika vaher (suhkruvaher) on k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum vahtraliik. Selle puit ei sobi v\u00e4listingimustesse, sest niiskusega kokkupuutumisel pole m\u00e4danemiskindlus kiita.
Euroopa vahtra puit ei ole niisama k\u00f5va ega l\u00f6\u00f6gikestev kui Ameerika vahtra oma, kuid siiski tammega peaaegu \u00fches klassis. N\u00e4iteks parketi hankimisel tasuks uurida, kumma vahtraliigiga on \u00f5ieti tegu. Naelte ja kruvide jaoks on vaja augud ette puurida.
Vaatamata sellele, et vahtrapuit on k\u00f5va, on seda suhteliselt kerge t\u00f6\u00f6delda. Osava meistri k\u00e4e all muutub vahtrapuit imekauniks. Vahtrapuitu tuleb kuivatada aeglaselt, kuivatatud puit on stabiilne. See on soositud materjal avalike hoonete p\u00f5randate, sisevoodrite ja lagede ehitamisel. Kodus kasutamisel on vahtral vaid \u00fcks murettekitav omadus \u2013 nimelt on selle eluiga m\u00e4rgatavalt pikem lugematutest sisustustrendidest.<\/p>\n\"vaher\"\n

Kirss<\/strong><\/h6>

Atlandi ookeani vastaskaldal toodetakse k\u00f5ige rohkem m\u00f6\u00f6blit kirsipuidust, Ameerika kirsist. Viimasel ajal on see puit muutunud populaarsemaks ka Soomes, kus lisaks m\u00f6\u00f6blile kasutatakse kirssi parketi, liistude ja sektsioonkappide uste tegemisel. Soe punane toon ja puus\u00fc\u00fc tekstuur teevad kirsipuidust meeldiva, kuid samas ka domineeriva sisustusmaterjali.
Enamik turul olevast kirsipuidust on p\u00e4rit P\u00f5hja-Ameerikast. Puit on \u00fcpris k\u00f5va ja keskmiselt painduv. Tavaliselt t\u00f6\u00f6deldakse kirsipuitu kuuma auruga, mis toob paremini esile kirsile omase v\u00e4rvitooni. Puidu vananedes s\u00fcveneb v\u00e4rvimuutus veelgi, punane toon muutub m\u00e4rgatavalt pruunimaks.
K\u00f5vaduse poolest j\u00e4\u00e4b kirsipuit umbes paarik\u00fcmne protsendi v\u00f5rra tammele alla. Puit on vastupidav l\u00f6\u00f6kkoormusele, kuid tiheda kasutusega p\u00f5randapindadel ei ole kirsi vastupidavus samav\u00e4\u00e4rne k\u00f5vade puiduliikidega. Kirsipuit on keskmise vastupidavusega, viimistlemata kujul pole see k\u00f5ige parema ilmastikukindlusega. Samas on kirsipuit kodustes tingimustes t\u00e4iesti piisavalt vastupidav.<\/p>\n

Venge<\/strong><\/h6>

Venge on p\u00f5nev lehtpuit, mida kasutatakse viimistlemata kujul. Kasutatakse p\u00f5randate valmistamiseks, m\u00f5nikord ka pindade katteks. Naelte ja kruvide jaoks on vaja augud ette puurida. Vengepuitu tuleb pragude v\u00e4ltimiseks kuivatada aeglaselt, kuivatatud puit on stabiilne
Vengepuu j\u00e4tab viimistlemata kujul tunduvalt efektsema mulje. Sest viimistlemisel erinevate joonte tumedusaste \u00fchtlustub. Vengepuu kuulub IUCNi andmetel ohustatud liikide hulka.<\/p>\n\"wenge\"\n

Sebrapuu<\/strong><\/h6>

Sebrapuu on troopiline lehtpuit iseloomulike triipudega. Sebrapuud tuntakse ka zebrano nime all. Eriti kontrastsed on triibud ristisuunas saetud pindadel, kuid on n\u00e4htavad ka tavalise pikisaagimise puhul. Kahjuks on erineate triipude kohal puidutihedus erinev ka triipude v\u00e4rvus oleneb suuresti eksemplarist ja kasvukohast. K\u00f5ige suuremaks puuduseks on aga p\u00f5imunud puidukiud, mis v\u00f5ib muuta t\u00f6\u00f6tlemise v\u00e4ga raskeks. V\u00f5ib kuivamise k\u00e4igus deformeeruda ja praguneda, kuid kuivalt on stabiilne. IUCNi andmetel on sebrapuu riskialtite liikide hulgas. Seep\u00e4rast ongi \u00f5igem kasutada seda pigem spooni kui t\u00e4ispuidu kujul.<\/p>\n\"sebra\"\n

Allikas: TM Kodu&Ehitus; Puiduliikide piibel.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Erinevad puiduliigid Pole v\u00f5imalik leida kahte t\u00e4iesti sarnast puiduliiki, vaid iga\u00fcht neist iseloomustab teatud omaduste kombinatsioon. Selle kombinatsiooni m\u00e4\u00e4rab puuliigi geenistruktuur, aga ka kasvukoha kliima ja kasvutingimused ning igale \u00fcksikule puule omased ise\u00e4rasused. Tamm Tamm, klassikaline sisustuspuit, on k\u00f5va ja vastupidav. L\u00fclipuidu ilmastikukindlus on suurep\u00e4rane. Kvaliteetne l\u00fclipuit peab vastu isegi olukorras, kus see puutub otseselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-104","page","type-page","status-publish","hentry","has-post-title","has-post-date","has-post-category","has-post-tag","has-post-comment","has-post-author",""],"builder_content":"

Erinevad puiduliigid<\/strong><\/h6>

Pole v\u00f5imalik leida kahte t\u00e4iesti sarnast puiduliiki, vaid iga\u00fcht neist iseloomustab teatud omaduste kombinatsioon. Selle kombinatsiooni m\u00e4\u00e4rab puuliigi geenistruktuur, aga ka kasvukoha kliima ja kasvutingimused ning igale \u00fcksikule puule omased ise\u00e4rasused.<\/p>\n

Tamm<\/strong><\/h6>

Tamm, klassikaline sisustuspuit, on k\u00f5va ja vastupidav. L\u00fclipuidu ilmastikukindlus on suurep\u00e4rane. Kvaliteetne l\u00fclipuit peab vastu isegi olukorras, kus see puutub otseselt kokku maapinna ja veega. Seet\u00f5ttu kasutataksegi tamme n\u00e4iteks paatide v\u00f5i sildade ehitamisel. Ka l\u00e4vepakuks on tamm kindel ja traditsiooniline, kuid vahel lausa t\u00fc\u00fctult tavaline valik.
Tamm kasvab nii Euroopas kui P\u00f5hja-Ameerikas. Mitmete tehniliste omaduste poolest on Euroopa tamm sarnane Ameerika valge tammega, kuid samas on nende kahe liigi vahel ka erinevusi. N\u00e4iteks on valget tamme lihtsam t\u00f6\u00f6delda. Kui s\u00fcveneda erinevate tammede v\u00f5rdlusse, siis veel omaette liik on Ameerika punatamm.
Tammepuidule on iseloomulik k\u00f5rge parkhappesisaldus. Seep\u00e4rast tuleks kindlasti teada, et rauda ega terast ei tohi liita tammest tehtud uste, p\u00f5randate jt tammepuidust toodetega, kuna puidu hape v\u00f5ib tekitada roostet ja see omakorda rikub puidu v\u00e4rvi.<\/p>\n\"tamm\"\n

Saar<\/strong><\/h6>

Kuigi saar vilja ei kanna, kuulub see \u00f5lipuuliste sugukonda. L\u00e4bikasvanud saarepuit on v\u00e4ga sarnane oliivipuidule, l\u00fclipuu on muutunud tumepruuniks. Noorel puul on malts- ja l\u00fclipuit raskesti eristatavad, m\u00f5lemad on heledad. Saarepuidule on iseloomulik kaunis puus\u00fc\u00fcmuster ja v\u00f6\u00f6diline v\u00e4limus. Isegi kui puidu pind on absoluutselt sile, v\u00f5ib saare j\u00e4medakoelise struktuuri t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4da mulje, et pind on eba\u00fchtlane.
\u00dcsna kergesti kuivatatav saarepuit on raske ja k\u00f5va, isegi k\u00f5vem kui tamm. Puit on vastupidav nii t\u00f5mbele kui paindele, eriti h\u00e4sti vastupidav on see aga l\u00f6\u00f6kkoormusele. L\u00f5ikej\u00f5ude h\u00e4sti ei talu.
Nii Euroopas kui Ameerikas kasvavat saart kasutatakse tislerit\u00f6\u00f6deks ning m\u00f6\u00f6bli, parketi jms valmistamiseks. V\u00e4listingimustesse saar kuigi h\u00e4sti ei sobi, kuna puit pole ilmastikukindel ja seda on raske immutada.<\/p>\n\"saar\"\n

Kask<\/strong><\/h6>

N\u00e4ib, et Soome rahvuspuu, kask, on j\u00e4etud teenimatult t\u00e4helepanuta. Ometigi sobib tugev hele puit pikaajaliseks sisustamiseks v\u00e4ga h\u00e4sti. Aja jooksul kase peaaegu valge v\u00e4rv k\u00fcll veidi muutub, kuid selle kaunis hele toon ja peen struktuur p\u00fcsivad.
Meie kaskede \u2013 sookase ja arukase \u2013 puit on m\u00f5nev\u00f5rra erinev. Sookase puus\u00fc\u00fc on arukase omast veidi sirgem. Ent m\u00f5lema kase puit on samav\u00f5rra kvaliteetne ja m\u00f5lemad sobivad \u00fcsna v\u00f5rdselt samadeks kasutuseesm\u00e4rkideks. Muidugi tingimusel, kui puit on aeglaselt ja hoolega kuivatatud.
Kasepuit on k\u00f5va ja kergesti t\u00f6\u00f6deldav, mist\u00f5ttu seda meeleldi kasutavad tislerid. Kask sobib suurep\u00e4raselt p\u00f5randale nii t\u00e4ispuidust p\u00f5randalaudade kui parketina. Kasepuit on ka vineerit\u00f6\u00f6stuse tooraine.<\/p>\n\"kask\"\n

M\u00e4nd<\/strong><\/h6>

M\u00e4nd on meie metsades k\u00f5ige tavalisem looduslik puu, mille puitu kasutatakse laialdaselt. M\u00e4nnil on k\u00f5rge oksteta t\u00fcvi, puit on keskmise k\u00f5vadusega ja kannatab \u00fcsna h\u00e4sti niiskustingimuste vaheldumist. M\u00e4nnipuit ei ole painutatav, maltspuidu m\u00e4danikukindlus pole kiita. Samas v\u00f5imaldab avatud rakuehitus m\u00e4nnipuitu h\u00e4sti immutada, mist\u00f5ttu suurem osa t\u00f6\u00f6stuslikult immutatud puidust on nimelt m\u00e4nd.
M\u00e4nnipuit leiab laialdast kasutamist \u00fcldehitust\u00f6\u00f6del, kuigi tugevad karkassipostid ja hoonete v\u00e4lisvoodrilauad tehakse siiski pigem kuusest. Ent kodus on m\u00e4nd piisavalt k\u00f5va ka p\u00f5randamaterjaliks. M\u00e4nnipuit l\u00f5heneb v\u00e4he, mist\u00f5ttu seda kasutatakse palju akna- ja uksepiitade valmistamiseks ning kertopuu ja liimpuidu tootmiseks.<\/p>\n

Kuusk<\/strong><\/h6>

Kuusk on levikult kolmas puuliik meie metsades, \u00fcks meie t\u00e4htsamaid puid. Kaalult kerge kuusepuit on puitehitamise p\u00f5himaterjal. Muuhulgas kasutatakse kuusepuitu karkassipostide, sise- ja v\u00e4lisvoodrilaudade, saunalaudiste tegemisel. Kuivanud kuusepuidu rakud on suletud ja puit neelab seega v\u00e4hem niiskust kui n\u00e4iteks m\u00e4nnipuit. Sama omadus aga takistab kuusepuidu surveimmutamist.
Nagu me k\u00f5ik teame, on kuusel palju oksi. Oksteta kuusepuitu leidub vaid m\u00fc\u00fcgimeeste juttudes. Puit kipub kuivades keerduma, ent t\u00e4psust n\u00f5udvates kohtades saab seda v\u00e4ltida liimpuidu kasutamisega. Kuusepuit sobib ka kertopuu ja vineeri tootmiseks.
Puus\u00fc\u00fc on sirge ja h\u00e4sti t\u00f6\u00f6deldav. Ent puidus esineb laialipillutatult vaigutaskuid, mis v\u00f5ivad perfektse pinna ihalejale p\u00f5hjustada ebameeldivaid \u00fcllatusi. Veel peaks teadma seda, et kui kuuselauda liiga otsa l\u00e4hedalt naelutada, v\u00f5ib see praguneda. Kui k\u00f5ige sellega arvestada, on kuusk \u00fcks laialdasemaid kasutusv\u00f5imalusi pakkuvaid puiduliike.<\/p>\n

Lehis<\/strong><\/h6>

Talveks okkad mahaheitev lehis erineb oma sugulasest m\u00e4nnist k\u00f5ige enam puidu suure tiheduse t\u00f5ttu. Toores lehisepuit on nii raske, et ei pruugi isegi veepinnal p\u00fcsida. \u00dchelt poolt annab see omadus lehisepuidule suure tugevuse, teiselt poolt kipub puit kuivades l\u00f5henema. Enne naelte sissel\u00f6\u00f6mist on soovitatav augud ette puurida.
Lehisepuidul v\u00f5ib olla suurep\u00e4rane ilmastikukindlus. M\u00e4danemiskindlus s\u00f5ltub samas nii kasvupaigast kui lehiseliigist. Ilmastikutingimustele k\u00f5ige vastupidavamaks puiduliigiks \u00fcldse peetakse Siberi lehist, mille t\u00f6\u00f6tlemata l\u00fclipuit v\u00e4idetakse olevat vastupidavuselt v\u00f5rdne immutatud puiduga. Eriti rasketes tingimustes on siiski v\u00f5imalik, et pind saab kahjustada.
Mis puutub Siberi lehise maltspuitu, siis pole see tavalisest kuusepuidust sugugi vastupidavam. Valikut lihtsustab see, et lehise l\u00fcli- ja maltspuit on v\u00e4ga erinevad. Lehise kuivatamisel on probleemiks puidu keerdumine ja l\u00f5henemine. Interj\u00f6\u00f6ris v\u00f5ib olla probleemiks pikka aega j\u00e4tkuv vaigu eritumine.<\/p>\n

Mahagon<\/strong><\/h6>

Vanasti m\u00f5eldi kvaliteetse ja ehtsa mahagoni all eelk\u00f5ige Hondurase mahagoni. T\u00e4nap\u00e4eval on see liik ohustatud ja v\u00f5etud kaitse alla. Kuigi v\u00e4hemalt Kagu-Aasias ja\u00a0Indias\u00a0on Hondurase mahagoni kasvandused, on mahagoni nime all m\u00fc\u00fcdav puit \u00fcha sagedamini p\u00e4rit L\u00e4\u00e4ne-Aafrikast. Aafrika mahagoni all m\u00f5eldakse tavaliselt kas khaya v\u00f5i sapeli mahagoni.
M\u00f5lemad puiduliigid on k\u00f5vad, sapeli isegi k\u00f5vem kui Hondurase mahagon. Vastupidavus, kaal, v\u00e4rvitoon ja mingil m\u00e4\u00e4ral ka t\u00f6\u00f6tlusomadused s\u00f5ltuvad isegi kasvukohast.
Khaya ja sapeli l\u00fclipuidu v\u00e4rvus varieerub helepunakaspruunist kuni s\u00fcgavpunakaspruunini. V\u00e4\u00e4rika punaka tooni t\u00f5ttu on mahagoni kasutatud eelk\u00f5ige tislerit\u00f6\u00f6des ja laevaehituses. Aafrika khaya puitu kasutatakse laialdaselt ka m\u00f6\u00f6bli, p\u00f5randate ja treppide tegemiseks.<\/p>\n\"mahagon\"\n

P\u00e4hkel<\/strong><\/h6>

Kuigi p\u00e4hklipuu kasvab looduslikult ka Euroopas, p\u00e4rineb suurem osa interj\u00f6\u00f6ris kasutatavast puidust P\u00f5hja-Ameerikast. Ameerika p\u00e4hklit on alati peetud v\u00e4\u00e4rtuslikuks puiduks ja kasutatud kvaliteetsete toodete tegemisel. P\u00e4hkli l\u00fclipuidu tume toon ei j\u00e4ta k\u00fclmaks ka k\u00f5ige n\u00f5udlikumat tarbijat. Seda puitu kasutatakse palju muuhulgas k\u00f5rgekvaliteetse m\u00f6\u00f6bli ja parkettide valmistamisel.
T\u00e4nap\u00e4eval kiidetakse heaks ja vahel lausa soovitatakse kasutada p\u00e4hkli heledamat maltspuitu. Musta p\u00e4hkli puitu t\u00f6\u00f6deldakse tavaliselt aurutamisega, mille tagaj\u00e4rjel maltspuit tumeneb ja muutub toonilt l\u00fclipuiduga sarnasemaks.
Musta p\u00e4hklipuu puit on keskmise tihedusega ja \u00fcsna hea kulumiskindlusega. Puit on kergesti t\u00f6\u00f6deldav, seda on ka lihtne viimistleda. P\u00e4hklipuu kuivab \u00fcsna aeglaselt ja vajab kuivatamisel hoolikat j\u00e4lgimist. Ent kord juba kuivanuna p\u00fcsib h\u00e4sti stabiilsena.<\/p>\n\"p_hkel\"\n

P\u00f6\u00f6k<\/strong><\/h6>

Euroopas sisutuses enimkasutatav puit on uuena kreemikasvalge v\u00f5i heleroosakas. Ajaga ja valguse m\u00f5jul muutub p\u00f6\u00f6k m\u00e4rgatavalt tumedamaks. P\u00f6\u00f6gi v\u00e4rvi m\u00f5jutab ka auruga t\u00f6\u00f6tlemine. Aurutamine ongi t\u00fc\u00fcpiline t\u00f6\u00f6tlusviis, mille tagaj\u00e4rjel j\u00e4\u00e4b puidu v\u00e4rv p\u00fcsivaks ning niiskuspaisumine- ja kahanemine v\u00e4henevad.
P\u00f6\u00f6k on raske ja k\u00f5va, umbes niisama k\u00f5va kui tammepuit. Tugevusele vaatamata pole p\u00f6\u00f6gil m\u00e4danemiskindlust ollagi, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tlemata puidu pind saab v\u00e4litingimustes kiiresti kahjustada. K\u00f5vadest puiduliikidest on p\u00f6\u00f6ki ehk isegi k\u00f5ige lihtsam immutada, t\u00f6\u00f6deldud p\u00f6\u00f6k on pikaealine ja sobib ka v\u00e4listingimustesse.
Vastupidavuse, t\u00f6\u00f6deldavuse ja suurep\u00e4raste viimistlusv\u00f5imaluste t\u00f5ttu on p\u00f6\u00f6k soositud materjal m\u00f6\u00f6bli ja parkettide valmistamisel. Seevastu t\u00e4ispuidust p\u00f5randaks ei sobi see kuivamiskahanemise t\u00f5ttu kuigi h\u00e4sti. P\u00f5randak\u00fcttega p\u00f5randatel ei soovitata p\u00f6\u00f6ki \u00fcldse kasutada.<\/p>\n\"p_k\"\n

Vaher<\/strong><\/h6>

Vahtraleht ei ole Kanada lipule sattunud sugugi juhuslikult. Ameerika vaher (suhkruvaher) on k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum vahtraliik. Selle puit ei sobi v\u00e4listingimustesse, sest niiskusega kokkupuutumisel pole m\u00e4danemiskindlus kiita.
Euroopa vahtra puit ei ole niisama k\u00f5va ega l\u00f6\u00f6gikestev kui Ameerika vahtra oma, kuid siiski tammega peaaegu \u00fches klassis. N\u00e4iteks parketi hankimisel tasuks uurida, kumma vahtraliigiga on \u00f5ieti tegu. Naelte ja kruvide jaoks on vaja augud ette puurida.
Vaatamata sellele, et vahtrapuit on k\u00f5va, on seda suhteliselt kerge t\u00f6\u00f6delda. Osava meistri k\u00e4e all muutub vahtrapuit imekauniks. Vahtrapuitu tuleb kuivatada aeglaselt, kuivatatud puit on stabiilne. See on soositud materjal avalike hoonete p\u00f5randate, sisevoodrite ja lagede ehitamisel. Kodus kasutamisel on vahtral vaid \u00fcks murettekitav omadus \u2013 nimelt on selle eluiga m\u00e4rgatavalt pikem lugematutest sisustustrendidest.<\/p>\n\"vaher\"\n

Kirss<\/strong><\/h6>

Atlandi ookeani vastaskaldal toodetakse k\u00f5ige rohkem m\u00f6\u00f6blit kirsipuidust, Ameerika kirsist. Viimasel ajal on see puit muutunud populaarsemaks ka Soomes, kus lisaks m\u00f6\u00f6blile kasutatakse kirssi parketi, liistude ja sektsioonkappide uste tegemisel. Soe punane toon ja puus\u00fc\u00fc tekstuur teevad kirsipuidust meeldiva, kuid samas ka domineeriva sisustusmaterjali.
Enamik turul olevast kirsipuidust on p\u00e4rit P\u00f5hja-Ameerikast. Puit on \u00fcpris k\u00f5va ja keskmiselt painduv. Tavaliselt t\u00f6\u00f6deldakse kirsipuitu kuuma auruga, mis toob paremini esile kirsile omase v\u00e4rvitooni. Puidu vananedes s\u00fcveneb v\u00e4rvimuutus veelgi, punane toon muutub m\u00e4rgatavalt pruunimaks.
K\u00f5vaduse poolest j\u00e4\u00e4b kirsipuit umbes paarik\u00fcmne protsendi v\u00f5rra tammele alla. Puit on vastupidav l\u00f6\u00f6kkoormusele, kuid tiheda kasutusega p\u00f5randapindadel ei ole kirsi vastupidavus samav\u00e4\u00e4rne k\u00f5vade puiduliikidega. Kirsipuit on keskmise vastupidavusega, viimistlemata kujul pole see k\u00f5ige parema ilmastikukindlusega. Samas on kirsipuit kodustes tingimustes t\u00e4iesti piisavalt vastupidav.<\/p>\n

Venge<\/strong><\/h6>

Venge on p\u00f5nev lehtpuit, mida kasutatakse viimistlemata kujul. Kasutatakse p\u00f5randate valmistamiseks, m\u00f5nikord ka pindade katteks. Naelte ja kruvide jaoks on vaja augud ette puurida. Vengepuitu tuleb pragude v\u00e4ltimiseks kuivatada aeglaselt, kuivatatud puit on stabiilne
Vengepuu j\u00e4tab viimistlemata kujul tunduvalt efektsema mulje. Sest viimistlemisel erinevate joonte tumedusaste \u00fchtlustub. Vengepuu kuulub IUCNi andmetel ohustatud liikide hulka.<\/p>\n\"wenge\"\n

Sebrapuu<\/strong><\/h6>

Sebrapuu on troopiline lehtpuit iseloomulike triipudega. Sebrapuud tuntakse ka zebrano nime all. Eriti kontrastsed on triibud ristisuunas saetud pindadel, kuid on n\u00e4htavad ka tavalise pikisaagimise puhul. Kahjuks on erineate triipude kohal puidutihedus erinev ka triipude v\u00e4rvus oleneb suuresti eksemplarist ja kasvukohast. K\u00f5ige suuremaks puuduseks on aga p\u00f5imunud puidukiud, mis v\u00f5ib muuta t\u00f6\u00f6tlemise v\u00e4ga raskeks. V\u00f5ib kuivamise k\u00e4igus deformeeruda ja praguneda, kuid kuivalt on stabiilne. IUCNi andmetel on sebrapuu riskialtite liikide hulgas. Seep\u00e4rast ongi \u00f5igem kasutada seda pigem spooni kui t\u00e4ispuidu kujul.<\/p>\n\"sebra\"\n

Allikas: TM Kodu&Ehitus; Puiduliikide piibel.<\/p>","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/profect.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/104","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/profect.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/profect.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/profect.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/profect.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=104"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/profect.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/104\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":472,"href":"https:\/\/profect.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/104\/revisions\/472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/profect.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=104"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}